MTÜ Eesti Asfaldiliit on teadlik probleemidest ja jagab muret, mida EMTEL ja EETL oma pressiteates (lisatud allpool) on välja toonud. Teedevaldkonna ettevõtteid koondava Liiduna leiame, et olukord uute karjääride avamisel vajaks kohest ja kaalutletud tegutsemist, mis arvestab nii vajadust uute karjääride kasutusele võtuks, kui ka kohalikele kogukondadele sellest tekkivate häiringutega.
Pressiteade
13. veebruar 2020
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu ja Eesti Ehitusmaterjalide Liidu ühisavaldus
Ehitusturgu ohustab kriis, mille valitsus saab veel ära hoida
Ehitusturgu ähvardab toorainekriis, mille vältimiseks kutsume valitsust lähikuudel langetama otsuseid menetluses olevate maavarade uuringulubade suhtes. Seejärel tuleb luua mehhanism, ühitamaks riigi ja kohaliku omavalitsuse huvid.
Kui uusi karjääre ei avata, mõjutab see tuhandeid töökohti üle Eesti, sest lubjakivi olulisteks tarbijateks on lisaks ehitusmaterjalide tööstusele ka ehitusettevõtjad.
Teede ja hoonete rajamiseks hädavajaliku paekivi kaevandatavad varud hakkavad Harjumaal lõppema, sest praegused karjäärid ammenduvad 6-7 aasta jooksul. Paekivikarjääri avamiseks kulub vähemalt 5 aastat, kuid asjaajamine võib venida isegi 7 aasta pikkuseks.
Kohalike omavalitsuste vastuseisu tõttu peab loataotluste üle otsustama vabariigi valitsus. Kahjuks ulatub osade menetletavate loataotluste ajalugu eelmisesse aastatuhandesse.
Kavandades Rail Baltica ja neljarealiste teede ehitamist, tuleb need projektid toorainega tagada. Kahjuks on riik seni oma enda huvide eest seismise jätnud vaid arendaja kanda. Nüüd jõuab kätte selgete otsuste aeg: maavara uuringu ja kaevandamise load tuleb anda või taotlused tagasi lükata.
Ehituseks sobivat lubjakivi leidub Harjumaal ennekõike Jõelähtme ja Harku vallas. Jõelähtme vald võttis seisukoha, et nende maadel ei tohi uurida ega kaevandada. Harku vald on asutamas Sõrve maardla peale looduskaitseala.
Kogukonnad seisavad kaevandamisele vastu, sest nad jäetakse ilma piisavast hüvitisest.
Kogukond peab küll alguses kaevandamist taluma, kuid hiljemalt paarikümne aasta pärast näeme kaevanduse asemel heakorrastatud looduskaunist puhkeala. Inimesed ei jõua nii kaua oodata, mistõttu vajame lahendust tänastele muredele, mis tähendab seadusemuudatust.
Seaduse järgi peab kaevandamisõiguse tasuga leevendama keskkonnahäiringuid, kuid suur osa ettevõtja poolt makstavatest kaevandamise tasudest ei lähe häiritud kogukonnale, vaid riigikassasse.
Euroopa keskkonnapoliitika eesmärgiks tõusnud kliimaneutraalsuseks vajame teid, kus hakkavad liikuma elektriautod, tuulikud vajavad samuti kandekonstruktsioone.
Kui kaob ära teede ja hoonete ehitamise materjal, hakkame rohkem maksma ja saame vähem teid, mis mõjutab iga Eestimaa elanikku, ka Tallinna lähivaldade elanikke.
Lisainformatsioon:
Rein Voog, EMTELi juhataja - 5022233
Enno Rebane, EETLi tegevjuht – 5182662
