Taristuehituse Liidu hinnangul peavad värskelt europarlamenti valitud Eesti saadikud seisma seal ka selle eest, et teetaristusse tuleks rohkem investeeringuid, mille abil tagada parem ühendatus Euroopaga ja suurem julgeolek ning  toetada seekaudu ka innovatsiooni teehoius. 

Taristuehituse Liidu juhatuse esimehe Indrek Pappeli sõnul on Eestil Euroopa Liidu liikmena kohustus tagada oma elanikele head ühendused Euroopaga. „Eesti tänane peamine maanteeühendus Euroopaga on Tallinn-Pärnu-Ikla maantee, mis aga juba ammu enam ei vasta vajaduselt ja kvaliteedilt EL-i standarditele,“ nentis Pappel. „Samas on heal tasemel teedeühendus Euroopaga meie julgeoleku, konkurentsivõime ning majandusliku heaolu tagatiseks.“ 

Riigikontroll tõi 2022. aasta aruandes välja, et praeguse tempo ja rahastuse juures ei suuda Eesti riik täita oma Euroopa Liidule antud lubadust ehitada TEN-T maanteed välja aastaks 2030.  Antud kohustuse mittetäitmine võib potentsiaalselt lõppeda trahviga, ent lisaks tähendab tähtaja edasilükkamine Eesti aina kiiremat ääremaastumist.   

Pappel nentis, et Eesti ei ole seni piisavalt ja vajalikus ulatuses panustanud riigiteede arendamisse ja säilitamisse ning sel ja lähimatel järgnevatel aastatel vähenevad investeeringud teedevõrku märkimisväärselt. „See toob kaasa jätkuva riigiteede võrgu seisundi halvenemise ning mahajäämuse teistest EL-i riikidest, pärssides nii konkurentsivõimet kui liiklusohutuse vähenemist,“ ütles Pappel. 

Taristuehituse Liit soovitab Euroopa Parlamenti jõudnud saadikutele seista seal järgmiste teemade eest: 

• Järgmine Euroopa Liidu mitmeaastane finantsraamistik peab sisaldama vahendeid, mis võimaldavad investeeringuid teetaristusse nii põhimaanteede nõuetekohaseks välja ehitamiseks kui ka ääremaade paremaks ühendamiseks ja  teede rekonstrueerimiseks, et tagada  ühtlane areng ning ohutu liiklemine nii Eestis kui mujal.   
• EL-i rahastusmeetmed peavad soodustama ka uute säästlike liikumisviiside kasutamist ning roheinnovatsiooni taristuehituses laiemalt.  
• Eestist valitud saadikud peavad seisma selle eest, et EL eraldaks  vahendeid teedeehituse innovatsioonihüppeks, mis panustaks nii tarkade teede arendamisse kui transpordikoridoride võrguühenduse väljaehitamiseks.   
• Euroopa Liit peab jätkama Eesti ja Euroopa teede sõjalise mobiilsuse võimekuse tõstmise toetamist. Tuleb seista selle eest, et käesoleva eelarveperioodi sees leitakse lisavahendid sõjalise mobiilsuse rahastamise jätkamiseks ning et tulevases rahastusperioodis näeksime sõjalisele mobiilsusele eraldatud vahendite osakaalu tõusu.  

“Näeksime hea meelega mõnd Eestist valitud saadikut taaskord Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni liikmena, et EL-i ja seeläbi ka Eestit puudutavat transpordipoliitikat aktiivselt kujundada,” märkis Pappel.