Taristuehitajad: europarlamenti jõudvad Eesti saadikud peavad rohkem rääkima taristu rollist julgeolekus
Taristuehituse Liidu hinnangul tuleb Eesti huvide esindamisel Euroopas olla ambitsioonikam ning jõulisemalt peab rääkima Eestist kui piiririigist, mis vajab julgeoleku ja vajalike ühenduste investeeringuid taristusse.
Taristuehituse Liidu juhatuse esimehe Indrek Pappeli sõnul on üllatav, et kuigi juba saab anda oma häält Euroopa Parlamendi saadikukandidaatidele, pole Eestis senises valimisdebatis üldse puudutatud taristu kvaliteedi ja julgeoleku seost. „Soomes seevastu on sõjalise liikuvuse teema päris aktiivselt tõstatunud,“ märkis Pappel. “Me rahuldume kohati liiga vähesega ega seisa Euroopas piisavalt oma huvide ja vajaduste eest.”
Pappeli hinnangul on Eesti ühenduste kvaliteet Euroopaga praegu piinlikult kehvas seisus. “Meie valitud saadikud peavad ajama Euroopas Eesti asja jõulisemalt, teadvustama meid kui piiririiki, mis vajab julgeolekuinvesteeringuid ka taristusse, ” rõhutas Pappel, lisades, et praegu on teetaristus krooniline rahapuudus, mis lähiaastatel seniste plaanide kohaselt ainult süveneb, „Kui tavaolukorras on kvaliteetse teedevõrgu peamine ülesanne võimaldada inimestel mugavalt ja turvaliselt ühest kohast teise jõuda, siis paraku elame praegu ajal, kus peame, tahame või ei taha, mõtlema teede puhul ka kaitsevõimekuse peale.“
Pappeli sõnul on üks aspekt veel ka see, et erinevad rajatised nagu teed ja sillad, mis on julgeolekueesmärkide täitmiseks enam kasutatavad, projekteeritakse seda arvestades ja on seetõttu tsiviilkasutuses kestvamad. “See tähendab investeerimist samaaegselt nii julgeolekusse kui vastupidavamasse ja kvaliteetsemasse taristusse, mis omakorda tähendab ka keskkonnahoidlikumat taristuehitust ning -kasutust,” ütles Pappel.
Analüüsida tuleks Eesti peamiste maanteede läbilaskevõimet, viaduktide ja sildade kandevõimet, tekkida võivaid pudelikaelu ning teha vajalikke investeeringuid. „Tähtis on kõigile selgeks teha, et toimiv ja vajalikke ühendusi tagav transporditaristu on julgeoleku ja ohutuse oluline osa. Taristu teenib igapäevaselt kõiki kodanikke, aga veelgi olulisem on tema roll erandlikes olukordades, et kiirelt ja tõhusalt reageerida võimalikele ohtudele ning kriisidele,” ütles Pappel.
Soomes toimus sealse ehitustööstuse liidu eestvedamisel mai teises pooles Euroopa Parlamendi valimiste debatt, kus poliitikud rõhutasid taristuehituse juures just julgeolekuaspekti ja pakkusid välja, et Euroopa peaks tegema piiririikide jaoks eraldi paketi, mis tähendaks investeeringuid nii piiriehitistesse kui ka taristusse, sest viimane on ülioluline osa kaitsevõime tagamisest. . Debatis osalenud Soome poliitikud väitsid, et plaanid peaksid selles osas olema ambitsioonikad ja ka Helsingi-Tallinna tunneli mõtet ei tasu maha matta.
Ka Soome ehitustööstuse liidu juhatuse esimees liidu juht Timo Vikström rõhutas mai alguses ilmunud arvamusloos sõjalise liikuvuse tähtsust taristu arendamisel ja Euroopa Liidu investeeringute suunamisel. Soomel on Venemaaga üle 1300 kilomeetri ühist piiri. Eesti sai Euroopa Ühendamise Rahastu 2023. aasta sõjalise mobiilsuse taotlusvoorust 41 miljonit eurot Via Baltica Päädeva-Konuvere teelõigu tarbeks, kuid see on kokkuvõttes vaid väike osa sellest, mida oleks vaja. Näiteks pole Eestil piisavalt vahendeid, et täita Euroopa Liidule antud lubadus ehitada Eesti põhimaanteed välja aastaks 2030. Tänase seisuga on Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu põhimaanteedest välja ehitamata veel üle 300 kilomeetri.
Transpordiameti uues teehoiukavas on Eesti teede seisundi säilitamiseks ja mõningaseks parendamiseks järgmiseks neljaks aastaks ette nähtud keskmiselt 115 miljonit eurot aastas. Teede seisundi säilitamiseks ja hädavajalikeks parendustöödeks oleks aga vaja vähemalt 250 miljonit eurot aastas. Inflatsiooni arvestades on see number veelgi suurem ja kasvab aastast aastasse. Läbi aastate kestnud alarahastusest kuhjunud teede remondivõlg ulatub praeguseks üle nelja miljardi euro.
