Teehoiu valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid koondava Taristuehituse Liidu hinnangul võiks Riigikontrolli järeldused selle kohta, et alarahastatud teede liiklusohutuse programmi eesmärgid jäävad lähiajal täitmata, olla valitsusele tõsiseks häirekellaks.  

Riigikontroll märkis oma värskes auditis, et kuigi liiklusohutusprogramm seab eesmärgiks vähendada maanteedel hukkunute ja raskelt vigasaanute arvu, ei ole liiklusohvrite arv viimastel aastatel vähenenud ning liiklusohutuse programmi tegevused on suures ulatuses rahalise katteta.  

Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei nentis, et Riigikontrolli audit toob välja selle, mida teedeehitajad teavad juba aastaid. „Näeme kroonilises alarahastuses Eesti teede seisundi aina kehvemaks muutumist ja seeläbi ka teede ohutuse vähenemist,“ ütles Trei. 

Transpordiameti andmetel hukkus Eesti teedel 2021–2023 keskmiselt aastas 54 inimest. Liiklusohutuse programmi eesmärk 2025. aasta lõpuks on, et kolme aasta keskmisena ei hukkuks liikluses üle 40 inimese, kuid Riigikontrolli hinnangul ei ole selle saavutamine järgmise aasta lõpuks tõenäoline. 

Trei tõi ühe turvalisuse tõstmise võimalusena välja põhimaanteede neljarajaliseks ehitamise. „Transpordiameti analüüsi kohaselt hoiaks Eesti kolme põhimaantee ning Tallinna ringtee neljarajaliseks ehitamine aastas ära kümneid kannatanute ja hukkunutega liiklusõnnetusi,“ märkis ta. 

Teehoiukavas 2024-2027 on liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks planeeritud aastatel 2024–2025 kokku kulutada 1,5 miljonit eurot, kuid liiklusohutusprogramm näeb ette, et vajadus kahe aasta peale on 12,3 miljonit. Selle meetme eesmärk on kasutada liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendeid riigiteede taristu muutmiseks nii, et liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks kõige enam. 

Transpordiameti hinnangul peaks riigiteedel aastas ümber ehitama vähemalt 50 liiklusohtlikku kohta, selleks et säästa aastas 0,65 hukkunut ja 8 raskesti vigastatut. Samas on planeeritavas elluviimise kavas kokkulepitud 40 liiklusohtliku koha ümberehitamine. Transpordiameti selgitusel on arvu määramisel aluseks võetud perioodil 2020–2023 kasutada olnud eelarve. 2020. aastal ehitati ümber 40, 2021. aastal 42 ja 2022. aastal 35 sellist kohta.  

Trei rõhutas, et 2024. aasta prognoos on aga selline, et ümber ehitatakse ainult kuus liiklusohtlikku kohta. Teisisõnu investeeritakse 2024. aastal selle meetme raames vaid ca 12 % võrreldes eelneva nelja aastaga. 

Teede remondivõlg, mis hõlmab nii riigimaanteid kui kohalike omavalitsuste teid ja tänavaid, on juba praegu üle 4 miljardi euro ning teehoidu jõuab tänavu ja järgmisel aastal juba niigi neil aastatel vähenevate investeeringutega võrreldes veel ligi 100 miljonit vahendeid vähem.  

Trei sõnul on taristuehitajad teinud valitsusele omapoolseid ettepanekuid teedesse investeeringuteks raha leidmiseks, näiteks võiks teehoiuks eraldatavad investeeringud uuesti siduda mootorikütuste aktsiisist laekuvate vahenditega. „Kui aga riigieelarve vahenditega ei ole enam võimalik teede remondivõlga likvideerida, siis miks mitte mõelda ka laenu võtmisele,“ ütles Trei, lisades, et investeeringut transporditaristusse ei tule käsitleda kuluna, vaid investeeringuna, mis mitme rahvusvahelise uuringu andmetel toob peale taristuobjekti kasutusse andmist igal järgneval aastal riigile maksutuludena tagasi keskmiselt 20% algsest investeeringust.