Taristuehituse Liit saatis täna riigieelarve läbirääkimisi pidavale valitsusele pöördumise, milles rõhutab praegu langetatavate otsuste pikaajalist mõju ning nõuab teehoiu rahastamise taseme kohest viimist vähemalt 250 miljoni euroni aastas, mis on miinimum teede seisundi säilitamiseks.
Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on käimasolevatel eelarvekõnelustel väga oluline mõju Eesti teedevõrgu seisukorrale ja selle arendamisvõimekusele lähikümnendite jooksul. „Kui valitsus ei langeta õigeid otsuseid ega eralda riigiteede hoiuks piisavalt vahendeid, siis halveneb meie teede olukord lähiajal märgatavalt, inimeste jaoks muutuvad teed ohtlikumaks, väheneb ligipääsetavus ning teekonnad pikenevad. Riigieelarveliselt saavad teede säilitamiseks ja korrashoiuks kuluvad summad tulevikus olema palju suuremad, kui praegu vaja oleks,“ nentis Trei.
Trei sõnul on riigieelarve läbirääkimiste kontekstis eriti oluline, et teedevõrgu säilitamiseks ja seeläbi ka sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks oleks koheselt teehoiu rahastamise tase vähemalt 250 miljonit eurot aastas. „Sealjuures oleks selline tase pea kaks korda vähem kui riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegilises analüüsis välja toodud koguvajadus teede arendamiseks ja säilitamiseks,“ märkis Trei. “Lisaks on kohalike teede olukord veelgi halvem ja ka seal valitseb pidev vahendite puudus teehoiu rahastamiseks.”
Trei lisas, et taristuehitajad on viimase paari aasta jooksul pidevalt riigi- ja kohaliku teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalike vahendite kroonilisele puudusele valitsuse tähelepanu proovinud juhtida, kuid seni pole sel piisavat tulemust olnud. “Samas on tegu üliolulise valdkonnaga, millel on tugev mõju nii majandusele, regionaalarengule kui inimeste turvalisusele,” ütles Trei. “Riigil puudub taristuehituse pikk plaan, mistõttu on löögi all kogu sektor ja riigi enda võimekus tulevikus teid nõuetekohaselt säilitada ja ehitada, et sellega tagada inimeste liikuvus ning turvalisus, riigi ja piirkondade areng.. “
Trei sõnul on riigiteede hoiu aastaid kestnud rahaliste vahendite puudus jõudnud praeguseks staadiumisse, kus juba alates tänavusest aastast peaks riigiteedesse suunatama vähemalt 450 miljonit eurot, kuid ette on nähtud vaid 153 miljonit eurot. Sealhulgas näiteks liiklusohtlike kohtade ümberehitamise meetme raames investeeritakse vaid 12% sellest, mida tehti aastas viimase nelja aasta jooksul. Kui kehtivas teehoiukavas on kirjas, et riigiteede olemasoleva seisundi säilitamiseks tuleks aastas teha umbes 200 km katete taastusremonti, siis tänavu on plaanis taastada/uuendada katteid vaid ca 80 km ehk ainult 40% vajaminevast. Need on kõik teed, mida inimesed igapäevaselt kasutavad ja vajavad.
Transpordiamet plaanib riigieelarves eraldatud vahenditega teha 2024. aastal teetöid kokku ca 1060 kilomeetril, mis on üle 300 kilomeetri vähem kui eelmisel aastal ning kaks korda vähem kui kolme aasta eest. „See tähendab, et ühel hetkel hakkavad teed nõudma järsult rohkem vahendeid, kuna tuleb teha õigel ajal korrastamata jäänud tee konstruktsiooni läbivat kapitaalremonti,“ nentis liidu tegevjuht.
Riigikontrolli audit 2022. aasta septembrist tõi välja, et Eesti ei suuda selliselt jätkates ka täita 2030. aastaks ELi ees võetud kohustusi TEN-T võrgu ehk põhimaanteede väljaehitamisel. Trei lisas, et sel aastal uuendatud TEN-T määrus seab eesmärgiks vähendada transpordi keskkonna- ja kliimamõju ning suurendada taristuvõrgu ohutust ja vastupidavust, mida ei ole aga võimalik eraldatud ning aina vähenevate vahenditega teha
