Värskelt vastu võetud 2022. aasta riigieelarve viitab selgelt, et Eesti riik ei suuda ka lähiaastail täita oma arengustrateegiaid ja investeerimiskavasid ning riigi enam kui 700 miljoni suurune investeerimisvõlg Eesti teedesse paisub kiiresti edasi, märgib Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei.
„Reaalsus on see, et kui 2021. aastal oli riigi teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks teehoiukava järgi kokku 244 miljonit eurot, siis 2022. aastal langeb sama summa teehoiukava kohaselt 206 miljoni euroni ning sealt edasi aastatel 2023 ja 2024 juba 149 miljoni euroni," selgitas Trei, kelle sõnul mõjutavad teedevõrku tegemata jäävad investeeringud ennekõike Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja inimeste võimalusi elada suurtest tõmbekeskustest väljaspool.
Riigile kuuluva Teede Tehnokeskuse poolt tehtud „Riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegilise analüüsi“ kohaselt tuleks perioodil 2019-2028 riigi teedesse suunata 333 miljonit eurot aastas ning ainuüksi 2022. aastal jääb sellest puudu 127 miljonit eurot. Järgmised kaks aastat paistavad praegu veelgi keerulisemad,“ toob Trei esile lähiaastate tupikseisu. "Vastu võetud 2022. aasta riigieelarve kinnitab, et praeguse seisuga muutusi ei paista ning suur kukkumine teehoiu rahastamises ootab meid suure tõenäosusega ees," lisas liidu juht ning lisas, et kuigi teedeehituses ei kasva hinnad kaugeltki mitte sellises tempos nagu üldehituses, mõjutab teedeehituse sektorit ka sisendhindade kasv.
Teehoius moodustab riigitellimus üle 80% kõigist töödest, mistõttu saavad ka ettevõtjad oma investeeringuid teha ja töökohti luua just riigi kavadest lähtudes. „Arusaadavalt on olukord, kus kinnitatud arengukavadest ja strateegiatest kinni ei peeta, kogu sektorile pikaajaliste plaanide tegemiseks keeruline," nentis Trei ning rõhutas, et kõige rohkem vajab teehoid tugevat ja selget, poliitilistest tõmbetuultest vaba ja pikka plaani.
Teede Tehnokeskuse poolt 2019. aastal Transpordiameti tellimusel tehtud „Riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegiline analüüs“ selgitas välja, milline teedevõrk täidab kõige paremini nii teekasutajate kui ka omaniku huve ja nõudeid ning mis on sellise võrgu rahavajadus. Analüüsis vaadeldi, milline peaks olema teedevõrgu seisukord, et meie teedevõrk säiliks ja areneks; et sellel oleks täidetud liiklusohutuse ja keskkonna nõuded ning kuidas saavutada optimaalne tase, kus ühiskonna kogukulud on kõige madalamad. Tulemusena leiti, et teedevõrgu määratud seisukorra taseme saavutamiseks ja säilitamiseks oleks aastatel 2019-2028 igal aastal riigiteede säilitamiseks vaja panustada umbes 200 miljonit eurot ja teedevõrgu arendamiseks veel 133 miljonit ehk kokku vähemalt 333 miljonit eurot aastas.
Lisaks on kehtivas riiklikus teehoiukavas lähtutud tõigast, et arvestuslik üldine hinnataseme kasv on Eestis aastas 2,5% ning sellekohaselt tuleks soovitud tempos püsimiseks igal aastal samavõrra suurendada ka eelarvet. Käesoleva ja järgmiste aastate prognoositav inflatsioon tuleb aga sellest protsendimäärast selgelt suurem. Varasematel aastatel tegemata jäetud teehoiutööde maht ehk Eesti riigiteede remondivõlg on täna juba üle 700 miljoni euro ning samamoodi jätkates jõuab arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni.
