Olukord suure liikluskoormusega Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel on süvenevate roobaste tõttu muutunud kohati nii halvaks, et teehooldajate hinnangul tuleb kehtestada lõiguti kiirusepiirangud.

Roobaste tekkimine maanteedel on seotud teekatete vananemisega ning suure liikluskoormusega maanteedel süvenevad õigel ajal remontimata jäänud roopad kiiresti. On üldteada, et õigeaegselt tegemata remonttöö toob mõne aasta pärast kaasa kordades kallima remondi tegemise vajaduse.  Verstoni korrashoiu valdkonnajuht  Tarmo Lood ütles, et Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel on roopad juba suur probleem. „Kui roopasügavus ületab kriitilise piiri, ei saa teehooldajad sealt talvel enam lund ja jääd korralikult kätte ning suvisel perioodil kasvab vesiliu oht,“ rääkis Lood. Näiteks tänavusel suvel olnud äkilised paduvihmahood suurendasid seda ohtu veelgi.

Loodi sõnul tehti Transpordiameti tellimusel äsja Tallinna-Pärnu maanteel ka mõõdistamine, mis näitas, et mitmetel lõikudel ületab roopa sügavus juba kriitilise piiri. „Neile lõikudele peaks kindlasti panema välja hoiatavad märgid. See on selge oht inimeste eludele,“ ütles Lood.

Lood nentis, et järgmiseks kevadeks on teekatted kindlasti palju halvemas seisus kui praegu. „Aeg ja muuhulgas ka naelrehvid teevad oma töö ja näiteks Tallinna-Pärnu maanteel on ka raskeveokite osakaal suur,“ nentis ta, lisades, et teede seisund halveneb tegelikult igal pool, kuid vahendeid nende parandamiseks piisavalt pole. „Meil algavad riigiga arutelud ka hoolduslepingute kärbete osas, saame näha, mis need kaasa toovad ning milline negatiivne mõju kärbetest riigiteede seisundile võib tekkida,“ lisas Lood.

Samuti Transpordiametile  teehooldust tegeva Üle OÜ juhatuse liige Marek Koit ütles, et Tallinn-Pärnu-Ikla lõigul esineb juba kümneid kilomeetreid teelõike, kus pikiroopa sügavus on  lubatust suurem või piiri peal. „Pärast eelolevat talve on kindlasti ka need piiri peal olevad roopad sügavamad kui tohib. Sealjuures on ju tegu meie teega Euroopasse, kus lisaks tavaliiklusele liigub palju ka raskeveokeid ja reisibusse,“ rääkis Koit.

Koit tõi välja, et liikluses on kõige ohtlikum manööver möödasõit ja kui möödasõitu teha teelõigul, kus tee ristlõikes on sügavad pikiroopad, on see veel ohtlikum. Muidugi tuleks välja panna kiirust piiravad märgid, aga see on ainult hädaabinõu. „Kiiruspiirangud või hoiatavad märgid paraku ei lahenda olukorda päriselt. Vaja on reaalselt tegutseda ja tekkinud roopad likvideerida, et tagada ohutus liiklejatele ja võimaldada teostada kvaliteetset teehooldust,“ nentis Koit.

Teedele tekkivaid roopaid likvideeritakse taastusremondiga, mis tähendab teekatendi pealmise kihi uuendamist. Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on arvestuslik taastusremondi aastane vajadus praeguseks üle 200 kilomeetri varasema 150 km asemel. „Teame, et riik on käimasoleval aastal plaaninud teha  taastusremonte vaid 79 km jagu ehk ca 40% vajaminevast,“ nentis Trei.  

Teede ja nende katete säilitamine nõuab aga raha. Tarmo Trei sõnul on teehoiu krooniline vahendite puudus jõudnud praeguseks staadiumisse, kus juba alates tänavusest aastast peaks riigimaanteedesse suunatama vähemalt 450 miljonit eurot, kuid ette on nähtud vaid 153 miljonit.

Tallinna-Pärnu-Ikla maantee on üks suund, mille puhul Eesti on andnud Euroopa Liidule lubaduse ehitada see aastaks 2030 välja neljarajaliseks. Praeguste investeeringute tempo juures aga ei jõuta seda teha ning täitmata jäävale lubadusele on viidanud ka Riigikontroll oma auditis. Taristuminister Vladimir Svet ütles eelmisel nädalal Postimehes, et ilmselt seda lubadust tõepoolest ei jõuta täita, kuid ta usub, et kui Eesti põhjendab teedesse tegemata jäänud investeeringuid Euroopa Liidule vajadusega osta laskemoona, siis probleeme ei teki.
Trei nentis, et laskemoona ostmise  ja teedesse investeerimise vastandamine ei ole taristuministri poolt korrektne.  “Põhimaanteede väljaehitamine on samuti julgeolekuküsimus ning ülioluline ja hädavajalik samm,” ütles Trei.  

Eestis on riigiteid 2024. aasta alguse seisuga ca 17 000 kilomeetrit. Nendel teedel paranes tasasus ja vähenes keskmine pikiroopa sügavus kuni aastani 2021, kuid alates sellest aastast on tasasuse paranemine seiskunud ja roobaste keskmine sügavus märgatavalt kasvanud. Arvestades rahapuudust ootab ees teekatete kvaliteedi ja seisundi kiire langus.

Hea võrdlus on siin Soome, kus on viimase aastakümne jooksul pidevalt vähenenud teehoidu suunatud investeeringud. See on kaasa toonud olukorra, kus eelneva 12 aasta jooksul on kolmekordistunud riigiteede kilomeetrite hulk, mille katete seisund on väga halb.