Eesti Taristuehituse Liit saatis täna koalitsiooniläbirääkimistele omapoolsed ettepanekud, milles rõhutatakse taristu arendamisel pika plaani, stabiilse rahastuse ning sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüsi koostamise vajadust.

Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on taristu arendamises puudu küll investeeringutest, kuid vähemalt sama palju on vaja pikka strateegilist vaadet. „Taristuehituses on vaja riigipoolset visiooni, mis päästaks Eesti Euroopa ääremaa staatusest, kindlustaks meie julgeolekut ja muudaks meid majanduslikult tugevamaks,“ ütles Trei.

Taristuehituse Liidu nägemuses peavad otsused riigi teedevõrgu rahastamisel lähtuma pikast plaanist selles osas, kuhu Eesti riik soovib oma teedevõrguga jõuda. Trei sõnul peab riigi teedevõrgu planeerimise eesmärk olema pikaajaline, pidev prognoositav tegevus üle valitsemisperioodide. „Praegu puuduvad pikaajalised eesmärgid, mille alusel riik teedevõrku suunatavaid eelarvevahendeid planeeriks ja otsuseid teeks,“ nentis Trei.   

Samuti peab riik tagama vajaliku rahastuse ning konkreetsete tegevustega kindlustama Eesti teedevõrgu säilitamise ja arendamise. „Peame lahendama olukorra, kus Eesti avalike teede remondivõlg ulatub juba üle nelja miljardi euro ning teed vananevad tohutu kiirusega, mis kahjustab otseselt meie konkurentsivõimet ja turvatunnet,“ märkis Trei. „Peame ennetama seda, et meie teedel hukkuvad inimesed.“

Remondivõla puhul on riigiteede säilitamise osas mahajäämus vähemalt 700 miljonit eurot ning KOV teedevõrgu osas vähemalt 3,6 miljardit eurot, siia ei ole sisse arvestatud arendusvõlga.

Taristuehituse Liit tegi koalitsioonikõnelustele järgmised ettepanekud:

• Kutsuda kokku riigi- ja erasektori vaheline algatus, mille eesmärgiks on töötada välja teedetaristu pikk plaan - visioonidokument Eesti Teed 2040.  Selline visioon tuleb koostada laiapõhjalises koostöös ettevõtjate, teadlaste, ekspertide ja kolmanda sektoriga.
• Viia pika plaani koostamise eel läbi sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, mille alusel riik saab ülevaate teedevõrgu mõju ulatusest erinevatele sektoritele ja valdkondadele ehk riigile kui tervikule. 
• Töötada välja roheinvesteeringuid soodustavad meetmed ning edendada riigipoolset strateegilist planeerimist rohetehnoloogiate kasutusele võtmiseks.
• Tagada teedevõrgule stabiilne rahastusvoog ning lisainvesteeringud igal aastal, võttes sealjuures arvesse ka inflatsiooni. Alates 2024. aastast peaks riigimaanteede rahastamine olema vähemalt 450 miljonit eurot (+km).
• Ehitada aastaks 2030 välja 2+2 põhimaanteed,  alustades ennekõike Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Tartu suundadest, mille puhul Euroopa Liidu ees võetud kohustus näeb ette nende teede valmimise 2030. aastaks.
• Teedevõrgu säilitamine ja korrashoid. Pikas perspektiivis ja koheselt tuleks riigiteede hoidu panustada vahendeid vähemalt 450 miljonit eurot aastas, millest riigiteede tänases seisus säilitamiseks vähemalt 250 miljonit eurot (+km) aastas. Praegu on nendeks tegevusteks ettenähtud numbrid 2024. aastal vastavalt 152,9 miljonit eurot (+km) ja 93,4 miljonit eurot (+km).