Taristuehitajate Liidu hinnangul on uue koalitsiooni poolt taristuministri ametikoha loomine väga tervitatav ning sellele kohale asuv Vladimir Svet peab seadma oma suureks eesmärgiks neljarajaliste maanteede väljaehitamise.
Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on taristuministri ametikoha loomine lootustandev märk sellest, et uus koalitsioon pöörab teedeehituse teemadele senisest suuremat tähelepanu. “See annab avalikkusele sõnumi, kui oluline valdkond on taristu ühe riigi toimimise, majanduskasvu ja konkurentsivõime kontekstis,“ ütles Trei. „Loodame, et lahendama hakatakse neid väljakutseid, mis teetaristuga seoses on pikaajaliselt kuhjunud – eelkõige pika plaani puudumine ja vahendite nappus.“
Trei lisas, et kahjuks pole taristuinvesteeringutele suurema tähelepanu pööramist näha uuest koalitsioonilepingust. “Leppes ei ole oodatud ja vajalikus ulatuses kirjeldatud teetaristu osas plaanitavat, kuigi kõik erakonnad on nõustunud sellega, et teehoiuga ei ole olukord hästi,“ nentis Trei.
Trei hinnangul peab uus minister võtma endale üheks suureks eesmärgiks Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maanteede neljarajaliseks väljaehitamise. „Arvestades nende maanteede tähtsust nii regionaalse arengu, majanduse elavdamise kui julgeoleku kontekstis, oleks selline samm ülioluline ja hädavajalik,“ lausus Trei.
Põhimaanteede väljaehitamise kõrval vajab taristuehitus aga ka pikka plaani ja stabiilset rahastust. Praeguseks on teedeehitussektori krooniline rahapuudus jõudnud staadiumisse, kus juba alates tänavusest aastast peaks riigimaanteedesse suunatama vähemalt 450 miljonit eurot, kuid ette on nähtud vaid 153 miljonit. “Uue taristuministri suurim läbikukkumine oleks aga see, kui riigiteede hoiu vahendid väheneks veelgi. See oleks absoluutselt lubamatu ning juba väga ohtlik ka turvalisuse seisukohast,” nentis Trei. Näiteks investeeritakse tänavu liiklusohtlike kohtade ümberehitamise meetme raames vaid 12% sellest, mida tehti aastas viimase nelja aasta jooksul.
Samuti iseloomustab teedeehituse rahastamises toimuvat hästi asjaolu, et kui kehtivas teehoiukavas on kirjas, et riigiteede olemasoleva seisundi säilitamiseks tuleb aastas teha ca 200 km katete taastusremonti, siis tänavu on plaanis taastada katteid ca 80 km ehk vaid 40% vajaminevast. See tähendab, et ühel hetkel hakkavad teed nõudma järsult rohkem raha, kuna tuleb teha õigel ajal hooldamata jäänud tee konstruktsiooni läbivat kapitaalremonti.
