Taristuehituse Liidu hinnangul on Transpordiameti värske analüüsi tulemused tugev kinnitus riigi teedevõrgu hoiu alarahastusest ning vajadusest luua sellele pikaajaline ja stabiilne rahastamise mudel.
Transpordiameti poolt tellitud analüüs riigiteede teehoiu rahavajadusest 2025-2054 näitab, et optimaalseks säilitamiseks on vaja teehoiu eelarvet kahekordistada. Eesti riigi teedevõrgu säilitamise mahajäämus ehk remondivõlg on 2024. aasta seisuga kasvanud 772 miljoni euroni, suurenedes viimase viie aastaga 12% võrra. Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul kinnitab värske analüüs taas, et teehoiu tegelik rahastamisvajadus on märksa suurem kui seni arvestatud ning see vajab pikaajalist ja prognoositavat katet.
Tarmo Trei nentis, et riigiteede arendamine ja säilitamine on olnud aastaid alarahastatud. „Kui viimaste aastate vahendid riigiteede säilitamisse on olnud keskmiselt ca 117 miljonit eurot aastas, siis valminud analüüs näitab, et tegelik vajadus riigiteede seisundi tagamiseks tänasel tasemel on olenevalt stsenaariumist 203–218 miljonit eurot aastas ja seejuures ei ole arvestatud inflatsiooni,“ selgitas Trei. „Me oleme oma varasemates analüüsides hinnanud säilitamise vajaduseks umbes 250 miljonit eurot aastas ja nüüd on ka sõltumatu hinnang selle suurusjärgu kinnitanud.“
Transpordiameti poolt tellitud analüüs tõi välja, et Eesti riigiteede võrgu kogu rahastusvajaduse mahajäämus (s.t. säilitamine ja arendamine kokku) oli mulluse seisuga jõudnud juba 2,3 miljardi euroni. Sellest 772 miljonit eurot on ainuüksi teede remondivõlg. Hea seisundiga teede eelarvestsenaariumi puhul tuleks koos arendusvõla likvideerimisega teedesse suunata aastas vähemalt 268 miljonit eurot ja seda järgneva 30. aasta jooksul. Sealjuures peab silmas pidama, et analüüs ja selles toodud vahendite vajadus lähtub riigi teedevõrgu seisundist 2024. aastal ehk seisundi muutumise ja tehtavate arenduste säilitusvajadusega pole selles arvestatud.
„Kui aga lähtuda sellest, et riigiteede arendusvõlg likvideeritaks aastaks 2030 ja samas tagataks ka olemasolevate teede säilitamine, on lähima viie aasta keskmine aastane rahavajadus üle 500 miljoni euro – see on sisuliselt kolmekordne hüpe võrreldes eelmise ja käesoleva aasta rahastustasemega,“ märkis Trei.
Lisaks tõi Trei välja, et analüüs käsitleb vaid olemasoleva võrgu remondi- ja arendusvajadust, kuid ei arvesta fakti, et arendustööde tulemusena teedevõrk laieneb ja paraneb ning sellest tulenevad täiendavad teedevõrgu korrashoiu kohustused tulevikus. „See tähendab, et kui me täna ei planeeri teehoiule piisavat ja pikaajalist rahastust, oleme lähitulevikus silmitsi veelgi suurema mahajäämusega,“ ütles Trei. „Nüüd on viimane aeg töötada välja usaldusväärne, pikaajaline ja inflatsiooniga arvestav rahastusmudel, et Eesti teedevõrk oleks ohutu, säästlikult hooldatud ja majandusele toeks.“
