Nüüdsest saab igaüks Eesti Taristuehituse Liidu (ESTEL) loodud veebilehelt neljarajalised.ee vaadata, mis seisus on Eesti põhimaanteede väljaehitamine ning millal jõuab neljarajaline maantee tema kodukohta. 

Veebilehel neljarajalised.ee on leitav värske ülevaade Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu maanteede väljaehitamise seisust. Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul pole see seis kahjuks aga sugugi hea ning senise tempo jätkudes saavad Eesti põhimaanteed neljarajalisteks alles saja aasta pärast. „Sellelt veebilehelt saab igaüks ise vaadata, mis ajaks neljarajaline tee tema juurde jõuab,“ ütles Trei. „Vaadates praegu teedel toimuvat, ei tohiks turvaliste neljarajaliste maanteede kiire väljaehitamise vajadust üldse kahtluse alla panna.“ 

Transpordiameti analüüs 2021. aastast näitab, et kui kolme põhimaantee ja Tallinna ringtee 1 + 1 sõidurajaga teelõikude ohutustaset parandada nii, et see vastaks praegusele Tallinna-Tartu maantee 2+2 sõidurajaga lõikude ohutustasemele, siis väheneks liiklusõnnetuste arv 25 ning nendes vigastatud ja hukkunud inimeste arv 48 võrra igal aastal. 

Neljarajalised põhimaanteed pole aga ainult turvalisuse ja mugavuse küsimus, vaid need on ka oluline argument Eesti konkurentsivõime ja majanduskasvu kontekstis. „Kaasaegne teedevõrk on riigi majandusliku arengu üks tugisammastest,“ rõhutas Trei.  

Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu tase aga alles 45. kohal. Lisaks juhib EL-i kontrollkoja eriraport tähelepanu, et Eesti on TEN-T põhivõrgu väljaehitamisega 35 % ulatuses 2016. aasta seisuga EL-i liikmesriikide hulgas eelviimasel kohal. Ka tänavu septembris avaldatud Riigikontrolli aruanne viitas sellele, et Eesti ei jõua täita Euroopa Liidu ees võetud kohustust ehitada aastaks 2030 nõuetekohaselt välja Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed. 

Trei märkis, et kuigi enamus erakondi on juba aastaid oma valimisprogrammides lubanud põhimaanteed neljarajaliseks ehitada, pole ometi tekkinud pikka plaani, kuidas see lubadus päriselt ellu viia. „Pika plaani puudumine ja teedeehituse jätkuv alarahastus ei võimalda Eestis kaasaegse teedevõrgu väljaehitamist,“ nentis Trei.  

Seega on põhimaanteede väljaehitamine seni takerdunud poliitilise otsustamatuse taha. "Loodetavasti langetab pärast eelolevaid Riigikogu valimisi ametisse astuv uus valitsus konkurentsivõimelise taristu arendamiseks hädavajalikud otsused," ütles Trei. 

Eesti riik on pärast taasiseseisvumist suutnud 31 aastaga Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva vahel rajada kokku vaid 120 kilomeetrit ehk keskmiselt 3,9 kilomeetrit neljarajalisi teid aastas. Neljarajalistest põhimaanteedest on neil lõikudel puudu veel ligi 317 kilomeetrit ja sama tempoga jätkates valmivad need aastaks 2103. Samal ajal on näiteks Läti valitsus otsustanud ehitada 20 aastaga valmis 1054 km neljarajalisi teid, toetudes põhimõttele “Igast Läti punktist kahe tunniga Riiga“.