Eesti inimesed ootavad maanteede turvalisemaks muutmist ja teedesse investeerimise suurendamist, selgus Eesti Taristuehituse Liidu tellitud värskest uuringust. 

Eesti Taristuehituse Liidu tellimusel veebruaris läbiviidud uuringu tulemuste järgi on väga rahul oma kodukandi teede või tänavatega vaid 5 % vastanutest. Samas on 52% pigem rahul ja 34% mõnevõrra rahulolematu. “Pigem rahul vastas veidi üle poole uuringus osalenutest, mida võib pidada heaks tulemuseks,” ütles Pertens. “See, et oma kodukandi teid ja tänavaid peab väga heaks vaid 5% uuringus osalenutest, on ka üsna arusaadav tulemus, sest eks pea alati saab ju midagi veel paremini teha.” 

Kõige rohkem on oma kodukandi teede ja tänavatega rahul Harjumaa (74%) ja Järvamaa (73%) elanikud. Kõige väiksem on rahulolu aga Viljandimaal  (38%), Hiiumaal (40%) ja Võrumaal (40%). Kõige suurema rahulolematuse allikana tuuakse neis kolmes maakonnas välja just teede seisukorda: Viljandimaal pole teede seisukorraga rahul 77%, Hiiumaal ja Võrumaal aga lausa 80% vastanutest. “Eks siin on seos teede renoveerimisvõimalustega. Kuna teede remondivõlg järjest süveneb, siis mitmetes piirkondades on see juba selgelt avaldunud ka teede seisukorras ja liikluspiirangute kehtestamises,” nentis Pertens. Tallinnas on teede ja tänavatega rahul 61% vastanutest. 

Uuringu tulemuste põhjal on hinnang suurematele põhimaanteedele kõrgeim Tallinna-Tartu suunal. Tallinna-Tartu maanteele andis 10 palli 6% vastanutest ning 8-9 palli 35% vastanutest. Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva maantee said vastanutelt palle väga sarnaselt: mõlemat maanteed pidas 10 palli vääriliseks 4% ja 8-9 palli vääriliseks 25%. “Tallinna-Tartu maantee on üsna hiljuti saanud uued kiired neljarajalised lõigud, see kindlasti ka tõstab hinnangut just sellele suunale,” ütles Pertens. 

Põhimaanteede neljarajaliseks ehitamist esimesel võimalusel toetab 37% vastanutest, 47% toetab seda samuti, kuid mitte teiste oluliste valdkondade arvelt. Pigem mitte (8%) ja kindlasti mitte (2%) vastanute hulk on juba väga väikese osakaaluga. “Siit on selgelt näha, et kindel toetus põhimaanteede neljarajaliseks ehitamisele ratsionaalselt ja läbimõeldult on olemas,” ütles Pertens. 

Maanteede turvalisust saaks tõsta möödasõitu võimaldavate lisaradade ehitusega (77%) ja neljarajaliseks ehitamisega (71%). “Möödasõit on maanteede kõige ohtlikum manööver ja inimestel on selge ootus üleval, et midagi tuleb selles osas meie põhimaanteedel ette võtta,” nentis Pertens. “Turvalised möödasõiduvõimalused on üliolulised, säästes reaalselt elusid ja ka inimeste vaimset tervist.” 

Uuringus osalenutest üle poole (59%) peab vajalikuks investeeringuid teedesse suurendada, aga arvestades ka teisi olulisi valdkondi. Kindlasti tuleb investeeringuid suurendada 32% arvates. “Kokku peab 91% vastanutest oluliseks teede rahastust suurendada. See on äärmiselt kõnekas fakt ja võiks anda mõtlemisainet ka uuele koalitsioonile,” märkis Pertens.  

Rahastamisallikana näevad uuringus osalejad eelkõige ikkagi riigieelarvet. Seda kas juba olemasolevatest vahenditest (64%) või mõne sihtotstarbelise eraldise, nt kütuseaktsiisi arvelt (59%). Laenu võtmist pooldas 24% vastanutest ja teetasu kehtestamist suurematel maanteedel 20%.  

Selleks, et põhimaanteed neljarajaliseks ehitada, toetas auto- või teemaksu kehtestamist 25% küsitletutest. Sellise maksu kehtestamist teede parema kvaliteedi tagamiseks ja korrashoiuks pooldas veidi rohkem ehk 32% vastanutest. “Uue maksu kehtestamine pole reeglina kunagi populaarne,” kommenteeris Pertens. “Seetõttu on igati arusaadav, et eelkõige nähakse rahastamisallikana riigieelarves juba olemasolevaid vahendeid.” 

Uuringu viis tänavu veebruaris läbi uuringufirma Norstat. Küsitluses osales 1001 inimest vanuses 18-75 üle terve Eesti.