Taristuehitajate hinnangul pole uues teehoiukavas järgmisteks aastateks ette nähtud isegi mitte poolt riigiteede seisundi säilitamiseks vajalikust rahast, rääkimata teedevõrgu arendamisest, mis tähendab riigi teedevõrgu seisundi kiiret halvenemist.  

Riigi  uues teehoiukavas on Eesti teede seisundi säilitamiseks ja mõningaseks parendamiseks järgmiseks neljaks aastaks ette nähtud keskmiselt 115 miljonit eurot aastas. Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul oleks aga teede seisundi säilitamiseks ja hädavajalikeks parendustöödeks vaja vähemalt 250 miljonit eurot aastas. Inflatsiooni arvestades on see number aga veel suurem ja kasvab aastast aastasse.  

„Uues teehoiukavas välja toodud numbrid tähendavad kahjuks seda, et Eesti teede seisukord muutub lähiaastail selgelt kehvemaks,“ nentis Trei.  

Trei lisas, et oluline on ka meeles pidada, et teede seisukorra taastamine on märksa kulukam kui säilitamine. „Riik on toonud teehoiu investeeringute järsu vähendamise põhjuseks rahapuuduse ja keerulise majandusolukorra,“ ütles Trei. „Samas tähendab see, et ühel hetkel tuleb kaasaegse teedevõrgu taastamisse suunata väga palju rohkem raha kui kuluks praegu teede seisundi säilitamiseks.“ 

Riigi vähenenud investeeringud teedevõrku on juba ohtu seadnud Eesti põhimaanteede neljarajaliseks ehitamise 2030. aastaks, mis tähendab Euroopa Liidule antud lubaduse murdmist. Sellele probleemile viitas ka Riigikontroll oma 2022. aasta auditis. 

Lisaks suurtele maanteedele on märkimisväärselt vähenenud ka investeeringud kruusateedesse, mis Trei hinnangul muudab mitmed neist eeloleval kevadel läbimatuks. „Kruusakattega teede olukord halveneb intensiivselt iga aastaga ja praegu pole näha, et nende teede puhul tuleks mingi selge pööre paremuse poole. Riik sinna lihtsalt ei panusta,“ rääkis Trei. 

Samas on teedevõrgul otsene mõju inimeste ohutusele ja turvalisusele, regionaalarengule ja majanduskasvule, samuti teedeehitaja ja -inseneri kutse populaarsusele ning teehoiu valdkondlikule võimekusele tervikuna. „Heas korras teed on midagi palju enamat kui lihtsalt sile asfalt,“ nentis Trei. Näiteks tuleb Soomes tehtud uuringute põhjal transporditaristu ehitusse pandud eurodest otseselt majandusringlusse tagasi 32%. The McKinsey Global Institute'i andmete kohaselt on infrastruktuuri sotsiaalmajanduslik tasuvusmäär umbes 20 protsenti. See tähendab, et üks dollar infrastruktuuri investeeringuid võib pikemas perspektiivis suurendada SKPd 20 sendi võrra. Parema kvaliteediga ja tänapäevastest teedest on mõju ka keskkonna säästmisele - tasasemad ja ühtlasema kattega teed võimaldavad hoida kokku >5% kütust.  

Taristuehitajad on praeguses rahapuuduses juba alustanud töötajate koondamise ja tegevusvaldkondade kokku tõmbamisega, näiteks on suletud mitmeid asfalditehaseid. Eesti riigiteede säilitamise remondivõlg ulatub 2024. aastal üle 0,8 mld euro ja jätkab kasvamist.