Eesti Taristuehituse Liit saatis täna peaministrile ja valitsusele pöördumise, milles juhib tähelepanu teedevõrgu alarahastuse kriitilisele seisule ning teeb ettepaneku viia teehoiu rahastamise tase kohe vähemalt 250 mln eurole aastas.
Taristuehituse Liidu juhatuse esimehe Indrek Pappeli sõnul on liit alates 2022. aasta algusest korduvalt pöördunud valitsuse, Riigikogu ja vastavate ametkondade poole, et juhtida tähelepanu teedevõrgu alarahastamisele ning selle ulatuslikule mõjule nii Eesti inimestele kui ka riigi enda heaolule tervikuna.
„Vaatamata sellele oleme jõudnud olukorda, kus 2022. aasta riigieelarveseadusest lähtuvalt jõuab riigimaanteede teehoidu nii aastal 2024 kui 2025 võrreldes juba niigi vähenenud investeeringutega veel ligi 100 miljonit vahendeid kummalgi aastal vähem. Kui 2023. aasta tase on ca 202 miljonit, siis 2025. aastal ainult ca 108 miljonit, mis mõjutab negatiivselt nii teedevõrgu seisukorda kui ka sektori enda võimekust ja jätkusuutlikkust,“ nentis Pappel. „Riigieelarve läbirääkimiste kontekstis rõhutame, et teedeehituse võimekuse ja teedevõrgu säilitamise huvides tuleb viia teehoiu rahastamise tase kohe vähemalt 250 mln euroni aastas.“
Pappeli sõnul on taristuehituse alarahastusel oluline ja pöördumatu aastate pikkune negatiivne mõju kogu teehoiu valdkonnale, riigi teedevõrgule ja riigi enda võimekusele teid ehitada. „Investeeringute ja mahtude vähenemisel peatub teedeinseneride regulaarne väljaõpe kõrgkoolides, turult lahkuvad tänasel hetkel täiesti elujõus teedeehituse ja -hooldusega tegelevad ettevõtted, loobutakse tehastest ja rasketehnikast,“ kirjeldas Pappel. „Siinkohal tuletame meelde, et riik on meie peamine tellija, moodustades ligi 85 % ulatuses teehoiu valdkonna tellimuste kogumahust.“
Pappel nentis, et Eesti poliitiliste otsuste tulemusena on riigi jaoks oluline valdkond jäetud täielikult tagaplaanile ning hetkel ei näi tulevik perspektiivne ei teehoiu valdkonnale ega ka Eesti teede olukorrale tervikuna. „Ent selline mõtteviis, eriti olukorras, kus meie lähinaabrid on teinud viimastel aastatel võimsaid investeeringuid teedevõrku, ei ole jätkusuutlik ning veab meie ühiskonda ja riiki alt,“ rääkis Pappel. „Palume arvestada, et lähenevate riigieelarve läbirääkimiste otsused on määravad teedevõrgu alarahastamise kriitilise seisu ja pöördumatute mõjude seisukohalt. Tulevased kuud otsustavad teedeehituse sektori tuleviku, Eesti inimeste heaolu ja riigi enda tuleviku võimekuse üle.“
Pöördumises seisab ka, et Riigikontrolli audit 2022. aasta septembrist tõi välja, et väheneva rahastuse juures ei suudeta täita ka minimaalseid riigiteede säilitamise ja arendamise eesmärke. Sama audit rõhutas, et Eesti ei suuda selliselt jätkates täita 2030. aastaks ELi ees võetud kohustusi TEN-T võrgu väljaehitamisel. „Paraku pole kõik need kaalukad argumendid seni kahjuks mõju teedeehituse olukorra parandamisele omanud,“ nentis Pappel.
Taristuehituse Liit on valitsusele esitanud ka tagasiside kavandatava automaksu osas, mille kohaselt tuleb automaks kehtestada sihtotstarbelisena ja suunata riigi teedevõrgu arendamisse ja säilitamisse. See tagaks automaksu maksjatele otsese käegakatsutava kasu ja Eesti riigi teedevõrgule tasemel arengu, mis teenib meie inimeste heaolu ja riigi huve.
