Taristuehitajad: uus valitsus jätab tee-ehituse vaeslapse ossa
Teehoiu valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid koondav Eesti Taristuehituse Liit tõdeb, et Eesti tuleviku ja arengu mõttes nii oluline valdkond nagu teedeehitus on uues koalitsioonilepingus täiesti tähelepanuta jäetud.
Eesti Taristuehituse Liidu juhi Tarmo Trei sõnul on hea meel, et ametisse on astunud uus valitsus, kelle peamiseks ülesandeks 2023. aasta valimisteni on erinevate kriiside lahendamine. „Kahjuks pole teedevõrgu alarahastamise kriis leidnud koalitsioonileppes mainimist,“ nentis Trei. „Küll näeb koalitsioonilepe muu hulgas ette regionaalse ebavõrdsuse vähendamist ning me juhime tähelepanu, et heal teedevõrgul on siin üks keskseid rolle. Kvaliteetse teedevõrgu puudumine süvendab ääremaastumist, viib inimeste lahkumiseni oma kodukohast ning piirkonna arendamiseks mõeldud investeeringute ära jäämiseni.“
Trei sõnul on ametisse astuv valitsus unustanud asjaolu, et taristuehitus tegutseb praegu täiesti erakordsetes oludes. Venemaa agressioon Ukraina vastu tõi Eesti taristuehitusettevõtetele kaasa enne sõja algust sõlmitud teehoiutööde töövõtulepingutes kulusisendite hinna kasvu ja tõsise probleemi materjalide saadavusega. Sealjuures olid kulud mitmete lepingute puhul märgatavalt kasvanud juba enne sõjategevuse puhkemist, olgu siis energia- või toormehinnatõusu tõttu. Lisaks teatas Transpordiamet mai algul, et lükkab ehitushindade tõusu ja ehitusmaterjalide tarneraskuste tõttu edasi ligi 50 selleks aastaks kavandatud teeobjekti ehituse.
Seda keerulist olukorda ei pidanud vajalikuks leevendada ka eelmine valitsus lisaeelarvet koostades. Trei sõnul ei ole jätkusuutlik, et Eesti tuleviku mõttes nii oluline valdkond nagu teehoid on rahastuse mõttes jäänud vaeslapse ossa. Teede remondivõlg, mis hõlmab nii riigimaanteid kui kohalike omavalitsuste teid ja tänavaid, on juba praegu üle 4 miljardi ning 2021. aasta riigieelarvestrateegiast lähtuvalt jõuab teehoidu 2024.-2025. aastal juba niigi neil aastatel vähenevate investeeringutega võrreldes veel ligi 100 miljonit vahendeid vähem.
„Kiired ja läbimõeldud ühendused loovad üldise konkurentsieelise. Hea teedevõrk toob Eestile ning Eesti siseselt erinevatele piirkondadele lisainvesteeringuid, mis vastasel juhul liiguvad naaberriikidesse,“ nentis Trei. „ Me soovime näha julgemaid riigipoolseid samme teedevõrgu arendamiseks lisainvesteeringute näol.“
Trei rõhutas, et investeerimine teedevõrku ei ole kulu, vaid investeering Eesti riigi ning inimeste tulevikku. Selleks, et saavutada soovitud olukord, tuleb Eesti Taristuehituse Liidu hinnangul riigiteedesse investeerida täiendavalt vähemalt 200 mln eurot ja KOV teedesse 100 mln eurot aasta kohta ning see kasv peab olema pikaajaline ning arvestama inflatsiooniga.
