Taristuehitajate Liidu hinnangul võib tuua äsja vastu võetud riigieelarve juba järgmise aasta talve hakul kaasa teeseisundi nõuete alandamise.
Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei ütles, et kui vaadata aastateks 2025-2027 teede hoolduseks ja korrashoiuks ette nähtud summade mahtu perioodiks 2025-2028 kinnitatud riigieelarve strateegias, siis on selleks ette nähtud 114 miljonit eurot, praegu kehtivas riigiteede hoiu kavas oli aga samaks perioodiks eraldatud 144 miljonit eurot. “Seega riigiteede hoolduseks ja korrashoiuks mõeldud vahendid vähenevad lähimate aastate jooksul 30 miljoni euro võrra ning kindlasti on sellisel kärpimisel tagajärjed,” nentis Trei.
Trei sõnul on ilmselt möödapääsmatu järgmiseks talveks riigiteede seisundi nõuete langetamine, millele on mitmes sõnavõtus juba viidanud ka taristuminister Vladimir Svet. “Tavainimese jaoks tähendab see näiteks seda, et kui seni pidi sahk jõudma lumesaju korral tee üle käia kahe tunniga, siis edaspidi võidakse see tõsta neljale tunnile. Teisisõnu pikeneb märgatavalt aeg, mille jooksul tagatakse tee vastavus määratud seisundi tasemele,” rääkis Trei. Samas vähenevad jätkuvalt vahendid riigiteede seisundi säilitamisse, mis pigem toob kaasa vajaduse teede hooldamise ja korrashoiu mahu suurendamiseks, mitte kärpimiseks. Näiteks süvenevad teedel roopad, mis vihmaga suurendab vesiliu ohtu ja talvel ei saa sealt hästi lund kätte. Perioodi 2024-2027 teehoiukava kohaselt oli arvestuslik kattega teede taastusremondi aastane vajadus riigiteedel praeguseks üle 200 kilomeetri. Tänavu tehti eraldatud vahendite ulatuses sellest mahust ca 90 km ehk 45 % vajaminevast.
Positiivse poole pealt tõi Trei esile riigieelarvesse lisandunud investeeringuid Tallinna-Pärnu maanteel Päädeva-Konuvere teelõigu väljaehitamiseks ning nn Saatse saapa ümber uute teede ehitamise projekti, koondsummas ca 85 miljonit eurot. Päädeva-Konuvere lõik on osaliselt rahastuse saanud Euroopa Liidu sõjalise mobiilsuse vahenditest. „Kui Päädeva-Konuvere ja nn Saatse saapa objekt kõrvale jätta, siis tegelikult reaalset kasvu riigiteede hoidu uue riigieelarve strateegiaga ei tule, pigem on vähenemine,“ nentis Trei.
Taristuehituse Liidu hinnangul tuleks teedevõrgu säilitamiseks ja seeläbi ka sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks hoida teehoiu rahastamise tase vähemalt 250 miljonil eurol aastas, kuid 2024. aastal oli selleks ette on nähtud vaid 93,4 miljonit eurot. See on aga vaid säilitamisvajaduse rahuldamine ning tegelikult on teehoiu krooniline vahendite puudus jõudnud hetkel staadiumisse, kus juba alates tänavusest aastast oleks pidanud riigiteede säilitamisse ja arendamisse suunatama vähemalt 450 miljonit eurot.
Eestis on riigiteid 2024. aasta alguse seisuga ligikaudu 17 000 kilomeetrit. Teede olukord paranes kuni aastani 2021, kuid nüüdseks on paranemine seiskunud ning arvestades vajalike vahendite puudust ootab ees teekatete seisundi kiire langus. Ka Soomes vähenesid viimaste aastakümnete jooksul teehoidu suunatud investeeringud. See tõi kaasa olukorra, kus halva kattega riigiteede kilomeetrite maht viimase 12 aastaga kolmekordistus.
