Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Indrek Pappel ütles eelmisel nädalal toimunud konverentsil “Teedepäev 2024”, et taristuehitus vajab riigi eestvedamisel tehtavat pikka plaani. Taristuminister Vladimir Svet tõi välja, et ühiskonnas tuleb algatada diskussioon automaksu vähemalt osalisest sidumisest investeeringutega teedesse.
“Me vajame diskussiooni ja pika plaani loomist,” rääkis Pappel. “Ma loodan, et me ehitajatena saame tegeleda ka innovatsiooniga. Tahame katsetada innovaatilisi lahendusi ja seal juures ka eksida, sest ega muud moodi innovatsiooni ei teegi. Muidugi jätkame igapäevaselt ka asfaldi paigaldamisega, sest ega muud tõsiseltvõetavat alternatiivi teekatete vallas veel pole, aga ilma selge pikema vaateta teehoiu valdkonna arengusse innovatsiooni ei teki.”
Pappeli sõnul ootavad muutused ees nii maanteid kui linnaruumi. “Usun, et kui vaadata Eesti maanteede arengut, siis ka Tallinna-Pärnu suund muutub palju paremaks, sõjalise liikuvuse vahendid toovad sinna muutuse,” tõi Pappel ühe näite. “Linnaruum teeb samuti läbi suure muutuse, mis on juba käimas, olgu selleks siis näidetena toodud Vana-Kalamaja tänav või uue trammiliini ehitus.”
Konverentsi järgmise esinejana üles astunud taristuminister Vladimir Svet ütles, et ühiskonnas tuleb algatada diskussioon automaksu vähemalt osalisest sidumisest investeeringutega teedesse. Svet kirjeldas, kuidas enne suurt finantskriisi läks Eestis osa kütuseaktsiisist teedesse, millega oli tagatud valdkonna pikaajaline rahastamine. “Hiljem sellest loobuti ja otsustati, et teedesse suunatakse Euroopa Liidu vahendid ning mõnda aega see ka Eesti teede arendamist toetas, kuid see pidu on tänaseks lõppenud.” Sveti sõnul on Euroopa Liit saatnud selge sõnumi, et rohkem euroraha igapäevasesse tavalisse tee-ehitusse minna ei saa.
Taristuminister ütles, et teedeehituses tuleb paika saada pikk perspektiiv vähemalt 15 või 20 aastaks ning selline plaan tuleb siduda mingi konkreetse rahaallikaga. Sveti sõnul võiks üheks selliseks allikaks olla automaks, mille vähemalt osalist sidumist teehoiu rahastamisega tuleks ühiskonnas arutada. Svet lisas, et kui kunagi olid Eesti inimesed valmis leppima, et osa nende makstavatest maksudest läheb teedesse, siis võib eeldada, et see valmisolek on ka praegu inimestel olemas.
Konverentsil esinenud EBRD Euroopa infrastruktuuri peapankur Thanos Kostouros tutvustas oma ettekandes PPP-d ehk võimalusi riigi ja erasektori koostöös taristuprojekte ellu viia. EBRD toetab selliseid projekte. Näiteks on PPP-mudeli abil Vilniuses uuendatud trollibussiparki ja Slovakkias ehitatud kiirtee.
Taristuehituse Liidu hinnangul tuleks riigiteede võrgu säilitamiseks tagada selle meetme rahastamise tase vähemalt 250 miljonil eurol aastas, kuid tänavu on selleks ette nähtud veel kehtiva Teehoiukava kohaselt vaid 93,4 miljonit eurot, millest 45 miljonit kasutatakse teede hooldeks ning järgmisel aastal 107 miljonit eurot ehk rohkem kui kaks korda vähem vajaminevast. See on aga vaid säilitamisvajaduse rahuldamine ning tegelikult on riigiteede hoiu jätkuv vahendite puudus jõudnud praeguseks staadiumisse, kus juba alates tänavusest aastast peaks riigimaanteede hoidu ehk säilitamiseks ja arendamiseks kokku suunatama vähemalt 450 miljonit eurot.
Foto: Karli Saul
