Märtsis Taristuehituse Liidu poolt erinevaid regioone esindavate kohalike omavalitsuste seas läbiviidud uuring näitab, et omavalitsused ootavad riigilt senisest suuremaid investeeringuid teede korrashoidu, säilitamisse ja arendamisse.  

Uuring keskendus Eesti eri regioonide  kohalike omavalitsuste (KOV) rahulolule oma piirkonna teede olukorraga ning tõi esile mitmed kriitilised kitsaskohad. „Kohaliku teedevõrgu remondivõla ehk mahajäämuse suurus oli juba 2022. aastal hinnanguliselt 3,6 miljardit eurot. Vahepealse aja jooksul pole kohalikesse teedesse tehtud märkimisväärseid investeeringuid, mistõttu on olukord tänaseks kindlasti halvenenud,“ ütles Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei. „Kohalik teedevõrk ei tähenda  teisejärgulisi kõrvalteid, vaid need on igapäevaselt kasutatavad teed, mida mööda minnakse tööle, kooli ja lasteaeda. Igapäevaelu kõrval on need teed aina olulisemad ka julgeolekuaspektist.“ 

Trei sõnul on ka investeeringud kruusateede tolmuvabaks muutmisse peaaegu lakanud, kuigi üle Eesti vajab KOVide haldusalas tolmuvaba katet enam kui 9000 km teid ja tänavaid. „Tegelikult on viimastel aastatel vähenenud kõik riigi investeeringud nii riigi- kohalikesse kui ka sealhulgas kruusateedesse. On päris selge, et see toob peagi suure tagasilöögi kogu Eesti teetaristu kvaliteeti,“ ütles Trei.  

Nii selgus ka omavalitsuste küsitlusest, et 88% omavalitsustest ootab riigilt eelkõige lisarahastust teede korrashoiuks ja säilitamiseks. 82,4% soovib senisest enam investeeringuid teede kaasajastamisse ning 53% peab vajalikuks selge ja pikaajalise riikliku teetaristu arenduskava loomist. 

Kohaliku teedevõrgu olulisematest vajadustest tõi 94% vastanutest esile olemasolevate teede arendamise. Talvise teehoolduse taseme parendamine on oluline 53% KOVide jaoks ning 41% peab tähtsaks riigi põhimaanteede neljarajaliseks ehitamist. 

Samuti tõstsid vastajad esile teede rolli piirkondliku arengu toetajana. 94% omavalitsustest leiab, et hästi hooldatud teed tagavad mugava ja ohutu liiklemise, 82,4% hinnangul toetavad need ühistranspordi toimimist ning samuti 82,4% vastajate arvates suurendavad teed piirkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet. 76,5% usub, et heas seisus teedevõrk on oluline tegur inimeste kodukohta jäämisel. 

Teede ohutust hinnati üldiselt keskmiseks – enam kui 35% vastajatest andis hindeks kuus punkti kümnest. Võrdselt 23,5% hindas ohutust viie ja seitsme punktiga. Ka teede olukorra muutust viimase viie aasta jooksul kirjeldati pigem tagasihoidlikult: 30% andis hindeks viis punkti, 23,5% kuus punkti ning võrdselt 17,6% neli ja seitse punkti kümnepunkti skaalal. 

Üldhinnang KOVide teedevõrgu seisukorrale jäi samuti keskpäraseks – võrdselt 35% vastanutest hindas seda viie ja seitsme punktiga kümnepallisüsteemis, mis viitab pigem stabiilsele, kuid mitte piisavalt heale olukorrale. 

Taristuehituse Liidu hinnangul tuleb riigil suurendada investeeringuid kohaliku teevõrgu parandamisse ning koostada selge pikk plaan teetaristu arendamiseks, et vältida süvenevat remondivõlga ja tagada inimestele turvaline ning toimiv liikuvuskeskkond kogu Eestis.  
 
2021. aasta lõpus valminud KOV teedevõrgu rahastamisvajaduse analüüs näitas, et kohalike teede olemasoleva seisukorra tagamiseks tuleb iga-aastast eelarvemahtu kasvatada järgmise 30 aasta jooksul seniselt 170 miljonilt eurolt 211,5 miljoni  euroni. KOV teedevõrgu seisukorra parendamiseks optimaalse seisukorrani tuleks aga olemasolevat iga-aastast teede ja tänavate hooldus- ja remonditööde eelarvet kasvatada summani 314,1 miljonit eurot.